Alvu: G020101 - Planejamentu Dezeñu Sul-Belt
Estadu: FINISHED
Prazu: 31-12-2012
Alvu: 100.00 Persentajen
Real: 100.00 Persentajen
Planejamentu espacial iha zona Sul de TL (Suai, Manufahi e Viqueque)
Públiku ba setor privadu: Publiku ba seitor privadu
Fundu: Fundu husi Infra-estrutura
Instituisaun: Sek Est Rekursos Minerais , Sek Est Rekursus Naturais
Fatin: Covalima , Suai , Suailoro
Setor: Dezenvolvimentu Ekonómiku , Mina Rai
Idade: Idade hot-hotu
Jéneru: Mane no Feto
Governu Timor- Leste atualmente fokus iha Dezenvolvimentu ekonomiku estratejíku iha area Kosta Sul ne’ebé hetan grasa ho variadadi rekursu oi-oin atu lidera dezenvolvimentu Timor-Leste hodi kria empregu, hasae kondisaun moris nian husi nia populasaun, kria varia industria no atu stimula ekonomia hanesan mos atu atrai investimentu. Tan ba ne’e programa dezenvolvimentu infra-estrutura fizika sei presiza atu implementa ne’ebé presiza alokasaun rai propriu atu akomoda nesesidadi dezenvolvimentu iha varia atividadi hanesan sosial, ekonomiku, no kultura. Objetivu atu dezenvolve fasilidadi sira hanesan parte husi Dezenvolvimentu Infa-estruktura Kosta Sul atu fo apoiu atividadis ekonomiku iha área ne’ebá.Ambitu husi servisu ne’e sei kompreende mas la limite ba sira tuir mai ne’e;
1. Ambitu tekniku kompresivu husi servisu sira
(a) Preparasaun husi dispozisaun planu master, inklusivu husi demarkasaun no kuantika husi tipu espesifikadu husi uzu rai nian no nia intensidadi husi indises ne’ebe mak for fatin espasu, densidade seluk-seluk tan ne’ebe relativu ba avalisaun fatin no lokasaun;
(b) Atu halo estudu nesesaria atu garantia planu master bele integradu bazeia ba rezultadu sira foun ka iha tiha ona husi konsultor sira iha sira nia analiza husi kolesaun dadus;
(c) Atu haré ba kontestu urbanu husi fatin in termus husi asesu, distansia, zoneamentu urbanu no diresaun sira husi dezenvolvimentu urbanu/reabilitasaun;
(d) Infra-estruturas no proposal sira infra-estrutura principal;
(e) Transportasaun no konektividadi Estrada ba rede nasaun laran tomak;
(f) Klasifikasaun husi estrada hot-hotu inklui dalan fumiture, iluminasaun, seluk-seluk tan;
(g) Dezenvolvimentu iha parti sorin-sorin hotu no nia impaktu ambiental;
(h) Provizaun husi liña matak, zona tampaun para atu kontrola ekspansaun husi projetu sira ne’ebé la hakarak;
(i) Vernura, paisajismu, dalan kiik, seluk-seluk tan;
(j) Privizaun ne’ebé existi hela, adekusaun no auto-sufisiensia husi servisu públiku;
(k) Provizaun husi fornesimentu enerjia iha eskala distritu no grade;
(l) Telekomunikasaun, troka telefone, estasaun sira husi radiofuzaun no satelitu;
(m) Alokasaun no demarkasaun husi uza rai espesifiku ba bé mos no estasaun tratamentu, bé nia isin no kriasaun ba rezervator sira;
(n) Pattem Drenajem no asaun sira kontrala ba inundasaun salvaguarda;
(o) Planu tratamentu ba foer no Soe foer (Saneamentu), no seluk-seluk tan;
(p) Rekomendasaun hanesan kulaker instrusaun espesifiku ida hanesan diresaun husi estratejia dezenvolvimentu;
(q) Fatin tur no alokasaun espasu sira ba projetu bot (mega-projetu) identifika tiha ona husi Governu – portu, aeroportu, sentru rejionais, terminal ba bus, seluk-seluk tan;
(r) Analiza fatin ba Sidadi husi distritu ida-idak;
(s) Planu master konseitual tenki deskreve zoneamentu, uza rai patena, rede estrada ba kareta, kareta para fatin (parking) no ba komponenti sira relasionadus hanesan mos zonas-tampaun;
(t) Distribuisaun ba Aldeiamentu husi Sinturis matak, alokasaun ba fatin nakloke, sivis no area sira negosiu nian.
(u) Identifikasaun ba instalasaun husi servisu sosiais ne’ebé inklui fasilidadi edukasaun no Saúde, relijiozas, munisipius, sentru komunitariu, esportivus no sentru reakreasaun sira.
(v) Identifikasaun ba área ba konservasaun, uza rai kompativeis ba agrikultura no pekuária.
2.Planejamentu Urbanismu no kritéria kontrola dezenvolvimentu
(a) Atu rekomenda adoptasaun planejamentu estatutu sosial no matadalan ba kontrola dezenvolvimentu;
(b) Rekomensadaun ba formasaun, Komite kontrola Dezenvolvimentu (KKD) atu regula, halo avaliasaun ba projetu sira husi seitor públiku ka privadu no atu konsidera ka fo aprovasaun ba dezenvolvimentu no planejamentu ho kondisaun obrigatoriu;
(c) Atu haré ba elaborasaun husi normas no regulasaun sira para trasa kresimentu área husi Belt Sulista – regulatoriu no legal atu asegura pattem sustentável husi kresimentu;
(d) Fo tulun hári’i Planejamentu Urbanismu no re-planejemntu ekipa sira ne’ebé bele diriji.
3. Konsidera implemntasaun urjenti ba projetu sira – seitor públiku ka privadu
(a) Preparasaun husi planu Dezenu smuladas husi projetu prioritariu sira hanesan husu ba Governu atu fo rai adekuada atu hári’i nesesidadi ba abitasaun/uma ho folin ne’ebé ema bele sosa;
(b)Konseitu Planejamentu Rejional espesifika uza kompativeis liu husi zona adekuadu husi uza rai sira iha Belt-sullista;
(c) Atu fo ilustrativu husi uza rai no planu layout husi opsaun/área selesionadu sira ne’e hanesan rekomenda ona ba implementasaun no atu ekspor programa husi eliminasau;
(d) Pakote ida husi isentivus no prinsipiu matadalan para atu deskreve modu ida atu asegura dezenvolvimentu fiziku bele mosu wainhira planu master iha hela preparasaun;
(e) Input espesifiku husi arkitetura no enjenñaria wainhira presiza relasiona ho rekomendasaun sira hanesan projetu dezenvolvimentu sira iha provizoriu;
(f) Rekomenda área urbana sira principal para ba dezenvolvimentu urjenti, analiza sira nia impaktu no kustu atu permiti Governu halo sira nia alokasaun orsamentu tinan nian.
| Persentajen | ||
|---|---|---|
| Liña Baze | 0 | 0% |
| Real | 100 | 100% |
| Alvu | 100 | 100% |